Vahel vaatad peeglisse. Mõnikord peale õhtut TÕELISELT numpsikute inimestega. Nii juhuslikult. Sikutad öösärki selga ja peegel on just sealsamas. Siis näed, et just selline sa oledki. Sellised on su põlved ja niipalju kõhnemad võiksid olla su reied. Niipalju venitab öösärki su kõhukaar ja kolm kortsu on su mõlemas silmanurgas. Juuksuris käisid viimati aastaid tagasi ja pats ei ole enam vihane vaid lihtsalt kurb. Solaariumisse lähed esmaspäeval.
Ühel päeval on mul mitu poega ja ma valitsen neid. See saab huvitav olema. Ma loodan domineerida ja vallutada ja juhtida. Jalgpall ja dinosauruseraamatud võivad siiski olla. Naine majas olen MINA.
Täna ma mõtlesin oma perekonnale. Ja sellele, et mul on vedanud. Sest mu vanavanemad rokivad. Isegi siis, kui ma õhtuti neile mõeldes vähkren ja nutan. Ja mu ema valitseb. Ja mu isa armastab mind. Ja mul on imelised õed. Sellest piisab.
Ja ma tunnen nii armsaid inimesi.
Magage hästi.
3 comments:
Aitäh.
ja napilt ei ole su vanavanemateks siiski suraidad, aurorad ja miraldad. napilt vedas. elu oleks midagi muud, ma ütlen. napilt.
tänks, kiisu, sellest oli praegu KASU! :)
Post a Comment