Kaspole...?

Lõppude-lõpuks peame me kõik igal hommikul voodist üles tõusma. Iseendaga vannitoas peegli ees aega veetma. Riietuma. Väljuma. Nägema rohkem ja vähem tülgastavaid kaasväljujaid. Tegema rohkem või vähem vastumeelseid asju suuremal või vähemal määral vastuvõetamatute inimeste käsu peale. Mõned neist käskijatest pole servastki autoriteetsed. Mõni lõhnab nagu prussakamürk. Mõni on labiilne. Mõne saadaks kohe kinnisesse asutusse sundpuhkusele. Parema meelega ei teeks ehk üldse midagi....? Aga pääsu ju pole. Iseendaga tuleb koos koju tulla, oma õhtud tuleb ära täita ja peale seda ennast asiseks inimeseks pidada. Inimesed enese kõrvalt tuleb välja kannatada, ära rahuldada, turuliidrina püsida. Riideid peab ostma. Raseerima peab. Kaaluda tuleb. Omaenese tolmu pühime kõik...sitta ka. Sööma peame. Iseendaga koos voodisse minema. Uinuma. Kannatama alateadvuse vembupärlimängu. Ja kogu aeg tuleb surm lähemale. Kõik inimesed peavad elama.

Kõik?

Kõik!

Mõned...

....mehed ütlevad kõike ja rohkemgi veel ja ometi ei suuda sa neid armastada. Mõned mehed jätavad vähemalt pooled asjad ütlemata ja sa armastad neid selle eest veelgi rohkem. Fenomenaalne :)

Pisiasjad.

Ma e vahetaks seda millegi vastu. Uuestisündi pakkudes - ah lõpetage! Mu sugu rahuldab mind nüüd ja igavesti....ma ei vaja värskendusi. Väga vahetu on ennast ja omasuguseid hinnata kõrgeima hindega lihtsalt kromosoomide eest, aga teisti pole ma kunagi osanud ega pidanud sellele lähenema. Ma ei naera kunagi rohkem kui pikajuukselistega, ma ei alahinda iialgi oma kuklajoone võimu, mu tean, et maailma ei juhi mehed. Ja kõige pehmem nahk on mu kõrvanibu sisemisel küljel.

Preilidega on tore.

Dilemma.

"Saad Sa ikka iseendaga elada?"
"Saan."
"Kuidas?"
"Lihtsalt...."
"Mina niimoodi ei saaks."
"Ma saan aru. Ja ma ei mõista Sind."
"Mina Sind ka mitte. Meie vestlusel ei ole vist mõtet, ega ju...?"
...

On siis või. Kas siis, kui sa tahaksid kellegi kättpidi tirida neoonvalgesse tuppa, siduda toolile ja toppida suu pornofilmi rihmamunaga kinni ja karjuda-karjuda-KARJUDA, et kõikseemissaoledteinudohmaivõikuulamidaKÕIKEmasinustarvanõõõõhoumaigaadKUULAainult! ja kõike seda muud ka, kas siis tegelikult on seda mõtet teha? Sest KUI sa oled seda teinud...siis ega see ju kedagi ei muuda, ega ju? Ja kui ei muuda, siis MIS sellest kasu on. Endal hakkaks vist parem. Võibolla siiski?

põhjamuda

Oluline oleks teada saada, MIS mu eelmises kirjutises Jumalt NIIVÕRD pahandas, et ta karistuseks mind kolm tundi hiljem otseteed voodist üles ja vetsu oksepidu pidama saatis. Ja kohe NIISUGUSE vihaga, et KÕIK, kaasa arvatud seinad ja presidendipaariga kroonika sai TÄIS PRITSITUD. Mitte üks piisk seda peilist ega ainumaski dipikastmene lillkapsas polnud mu maost edasi pääsenud. Nagu FAKKJEE!

Ja no oleksite te mu voorusvööga kaasa põlglikku nägu näinud hommikul. Tema silmis nägin ma LANGENUD NAIST.

Kuhu me niimoodi jõuame?

esimene lumi Kokomos

Reedeõhtute nimel tasub elada. Kell on 12 ja 22 öösel ja ma EI pea tundma süümepiina iga kaotatud minuti pärast, mida võiksin veeta magades ja VÄLJA puhates. Et olla veidigi inimväärsem. Oh ei! Sest homme ma ruigan oma pesas vähemalt üheteistkümneni. Heidan põrandale ja püherdan suurest mõnust puhtalt ainult selle mõtte peale.

Vahel ma tahaksin olla veidi religioossem. Et mul oleks oma kirik. Selline, kus saaks küünlaid panna inimestele, keda ma armastan. Pikki mesilaselõhnalisi küünlaid. Et kusagile kõrgele sinna kumerate lagede vahele kinnistuks natuke tahma minu headest soovidest....

Ma ei saa ju keset tänavat öelda, et kuulge, preilid, ma armastan teid. See pole siiski sünnis. Aga ma JU armastan teid! :)

Suudlused ja peilis ja headööd.

Ovatsioonid!

Keeran praegu oma vene mussi põhja rokin koos sellega "putõõõlka kefiira, pool patooona". Ja saadan keskmisest sarkastilisemad tervitused hüljatud meestele ja ühe korraliku IIVLSI ka. Arvake nüüd, kellele.

Jumal on siiski olemas. Ja tal pole ükskõik.

Kahjuks mul pole nii suur süda, et jätta avalikult parastamata. Aga ka minu hingel on piirid ja kohati loksatab ikka üle ääre. Ja korralikult. Oi raisk. Kõigi hammastega naeran praegu.

Kui ainult trollipoisi tagasi saaks. Ja et poleks täna nii palju jäätist söönud.

Aga homme tuleb MARIA. Jeah, räpp.