Alustuseks istutasin Endli ümber. See on minu kaktus. Aili, see Kalmeri lits, on juba ammu uues potis ja Endel oli alaväärsuskomplekside kätte lämbumas. Ja minu emasüda purunemas tuhandeks kardiomüotsüüdiks. Õnneks saatis Jumal meie teele eile selle punasekirju poti. Ja ükskord varem juba seda udupeent kaktusemulda. Mina ja Endel - me saime päästetud ja lähedus on meie vahel tugevam kui iial varem!
Loodame, et ta nüüd ära ei kuiva selle suure ümberistutamise kätte. Nagu tõesti.

Lugesin eile Ekspressi. Seal oli mingi vahelehelipakas ka. Noh, õigemini küll mitu, sest ainult neist see leht näiksegi koosnevat. Aga see selleks. Teate, ma nii väga vihastasin. Sest no KUJUTAGE PILTI - mis selles maailmas küll ometi toimub. Tehke lahti mõni sisekujundusajakiri. Veel parem - tehke mitu. Tehke neid viimased pool aastat järjest igakuiselt lahti. Tsiviliseeritud inimesena, kes te ei loe õhtulehte ega cosmot, hoopistükkis sirvite veidi viisakamaid väljaandeid, palun sirvige ka nende sisekujunduslisasid. Ka nii mõnda aega. Ja siis võitegi südamerahus kõrvad pea alla panna ja kõige liha teed minna, sest peale seda olete küll KÕIKE näinud, mida eesti sisekujunduses lähima seitsmekümne aasta jooksul veel näha saab. Õigemini saate aimu sellest, mida näha EI SAA. Kas tõesti peab sellise asja lolli järjekindlusega tootmiseks jõlgerdama aastaid kusagil EKAs ja snoobitsema mööda arhitektuurimesse? Ma arvan, et pole erilist mõtet teha nägu, et see kõik ei ole üks puhas mahaviksimine selle ESIMESE korteri pealt, mis selles ülipeenes steriilses ja isikupäratus stiilis sai valmis sehkendatud. Sisearhitektid ja -kujundajad my ass. Lihtsalt bring that shit in! Hm, te tahate, et ma teile korteri kujundaksin. Hmhmhm, kuidas ma õige võiksingi seda teha. Kas lükkame planeeringu veidi lahedamaks? Avatud köök koos sööginurgaga elutoas äkki? Hea mõte! Hm, vannituba ka muidugi selline ruumikas eks...jaaa, paneme poti ka siia ja siia teeme akna. Niinii, värvidvärvidvärvid....ma võtan BEEŽI. Jah ja tumepruuni. Mhmh, midagi oleks erksat vaja. Ma TEAN - punased pisidetailid ja üks jurakas punane vaas kusagile. Väga stiilne pidi olema puid laduda ahju kõrvale seinaks. Teeme õige siia ka või mis te arvate? Aknad muidugi maast laeni. Stiliseeritud radiaator nende kõrvale. Kardinad minimalistlikud, aga mängime siiski valguse ja kihtide kattuvusega ja need sitarohelised toonid - oo, need saavad olema tõeline IME. Elutuppa muidugi üks beež diivan. Selline kandiline. Siia kusagile üks siledate joontega tumepruun laud ja väga minimalistlik toolirida vähemalt kaheksale. Lauakompositsioon mingitest orkidest. Valgustid soovitavalt valged. Hea oleks põrandale ka üks vähemalt kreemikas või veel parem - LUMIVALGE vaip panna. Et kuidas seda hooldatakse? Erm...maiteaaaa....eeee, plaanisite siia lapsed ka või? Tõesti? Oi, aga neile on oma toad ju. Poisile neoonroheline ja plika saab selle oranži. Siis te võitegi neid seal ülakorrusel hoida ju. Ehm...ei saa nii vä? Mismõttes nad määrivad, te ei pese neid vä? Nojaaa....igatahes välisfassaadi lööge need töötlemata lauad ja teie superoriginaalne-superainulaadne-superinimsõbralik lossike ongi valmis. Häv ei naiss laif.

On vist palju palutud, et kultiveeritaks püüet olla omanäoline. Ma oksendan sisemuses IGA FAKING KORD kui kuulen, kuidas selle jõulu uus must on MUST. Tooge kõik tuppa oma mustad faktuuri, dekoori ja jumalteabmillega mängivad jõuluehted, sest siis me saame KÕIK ühtemoodi olla ja see on NII ÄGE.
Need leheneegrid, stilistid, sisekujundajad ja muud soolaleivapuhujad tuleks kõik seina äärde panna selliste asjade eest. Loodame, et see on järgmise kevade uus vana hea väike must kleit. Nagu TULD!

Selleks ma peangi rikkaks saama. Sest rikas saab endale lubada privaatset äraolemist kusagil, kus teisi tainapäid ei ole. Ja maailma lollus ei käi iga natukese aja tagant tema uksele kolkimas ja sissepääsu nõudmas.